Wednesday, August 21, 2013

Laupäevane dzungli orgia!


Tahtsime kohalikku ööelu näha ja otsustasime koos organisatsiooni direktori Estheri ja Kayaga laupäeval Mumiasse-linn, mis on Shianda külale köige lähemal, välja minna. Estheri söber lubas meid autoga söidutada, sest öösel matatud ei söida ja mootorrattaga on liiga ohtlik.Matatud on kohalikud väikebussid, kuhu pressitakse nii palju inimesi, et bussiseinad on juba välja veninud. Ja kui bussi sisse enam ei mahu, siis kolm vöi neli julgemat ja pohhui suhtumisega venda mahuvad veel bussi taha, kus avaneb neil suurepärane vöimalus katusel olevast pidemest kinni hoida vöi surnuna teele langeda, sest bussijuht kimab nagu hull, buss on kokkuvarisemise äärel ja teedeks neid teid küll nimetada ei saa. Aga bussi sees on turvaline, sest inimesed on üksteisele turvapatjade eest, kui buss peaks önnetuse tegema.Igaljuhul kutsusime Estheri koos autojuhiga enda juurde, et üks jook teha ja söiduraha osas kokku leppida. Viimase üle viskasime veel nalja, et hahaa istume30 minutiks maha ja hakkame arutama, palju me siis autojuhile nöus oleme andma…AGA SEE OLIGI NII JA ISEGI VEEL KAUEM! Autojuht arvas, et 5000 keenia sillingut (50 eurot) oleks hea soodne söbrahind meid 8km kaugusele Mumiasse ja tagasi söidutada ja mina oleksin selle pakkumise peale endale äärepeal joogi peale ajanud! Korraks mötlesin, et äkki nad on Estheriga varem hinnas kokku leppinud ja tahavad nüüd meid nii natukene röövida, aga siis sain aru, et Esther on isegi rohkem üllatunud kui mina. Umbes tunni aja jooksul üritasime autojuhile selgeks teha, et mitte kuskil riigis ei maksta sellist summat ühe taksosöidu eest ja et me ei ole liikuvad dollarid. Mina arvutasin bensiini pluss tema isikliku aja kulu, Kaya rääkis sellest, kuidas ta vihkab, et valgeid igal pool tillist tahetakse tömmata ja Esther ei saanud sönagi suust. Ahjaa, unustasin mainida, et isegi meie majaomanik Jacob oli kohal, et me ikka söbralikult hinnas kokku saaksime lepitud. Autojuht pidi juba peaaegu kaapsuga hoovist minema söitma, aga jäi löpuks meie voodoo ime läbi nöusse meid  1500 sillingu eest ikkagi söidutama. Mis siis ikka, Juhei, läksime!

Jöudsime klubi ette. Autost väljumine tundus vöimatu, sest koheselt ümbritses meid liimi nuusutavate laste parv, kellest selgemad suutsid öelda, et neil on köht tühi. Klubis on lava,kus tantsivad  üli erootiliste liigutustega kostüümides naised ja mehed,rahvas istub toolidel laua taga ja vaatab. Ma jöudsin ainult uksest siseneda, kui juba tuli tarzan lavalt ja tiris mu lavale..haa, see meenutas mulle ühte mu öe Mariani fotot, kus ta vist on 15 aastane ja klubi laval koos strippar marko ja tema viie söbraga! Igaljuhul tegin ma niksu ja lahkusin lavalt.
 Kui show läbi saab, siis kargavad köik  lavale ja hakkavad hööritama nii mis jaksavad! Ventilaatorit vöid unes näha ja tantsupörand juba ujub higist. Tantsides tunned ennast nagu valge liha, keda köik igalpoolt katsuda tahavad, aga ise ma tahtsime peole tulla, nii et teeme aga aeroobikat edasi ja koos Estheri ja Kayaga oli meil tegelikult super löbus! Lihtsalt tuli natukene tuuliku moodi tantsida, et kärbseid eemale peletada. Kui  pidu ennast meie jaoks  ammendas, mida ta tegi suhteliselt ruttu, hakkasime kodu poole söitma.  Tee on kottpime, autol tuled ei pöle, aga Celine Dion  „I am alive“ lugu on makist pöhjas. Jöuan möelda, et  inimesed jalutavad ohtlikult lähedal autodele,kui näen meie ees autoteel lamamas meest ja tema juures seismas teist. Önnetus?! „Heii, autojuht!pea kinni!“ Aga autojuht vajutab ainult gaasi ja keerab rooli, et neist mitte üle söita, ise seletades, et kui sa sellises pimeduses kuskil tee peal seisma jääd ja kedagi abistama lähed, siis oled surnud. Et see on töenäoliselt löks, kuidas autosi röövida.

Pühapäeval leidsime supermarketi, kus söime pizzat ja ostsime igast manti,mida mujal ei müüda. Me olime nagu lapsed kommipoes! Ja peale seda leidsime linnast spordikeskuse, kus käisime jöusaalis trennis ja saime sooja tussi all pesta! Parim pühapäev üldse!